> Vaata ka samal analüüsil põhinevat tuuleenergeetika planeeritava ja hinnangulise võimsuse visualiseeritud töölauda.
Taust
Tuuleenergia osakaal Eesti elektritootmises mängib olulist rolli riikliku energia- ja kliimakava (REKK 2030) eesmärkide saavutamisel. Maismaa tuuleparkide arenduste hetkeseisust ülevaate saamiseks koostas Keskkonnaagentuur (KAUR) koostöös Kliimaministeeriumi (KliM) ning Maa-ja Ruumiametiga (MaRu) kvartaalselt uueneva visualiseeritud töölaua (Tableau lahenduse).
Rajatud tuulikute andmed, mis on osaliselt aluseks ka Keskkonnaagentuuri võimsuste arvutamise valemile, pärinevad Maa- ja Ruumiameti Eesti topograafia andmekogust. Võimsuste arvutamisel võeti arvesse ka Eesti Tuuleenergia Assotsiatsiooni koondatud informatsiooni. Katastrite tuvastamisel tugineti Registrite ja Infosüsteemide Keskuse kinnistusraamatu andmetele (jaanuari lõpu seisuga). Ülevaates on olemasolevate parkide kajastamisel arvestatud peamiselt suuremate tuuleparkidega st. kõiki üksiktuulikuid ei ole kajastatud.
Kliimaministeeriumi energeetikaosakond viis 2024. aasta aprillis läbi intervjuud tuuleenergeetika arendajatega ajakohastamaks nende 2023. aasta augustikuu hinnangut potentsiaalselt realiseeruvale võimsusele. Käesolevas ülevaates moodustub planeeritav võimsus ainult arendustest, mille realiseerumise tõenäosusele andsid arendajad intervjuude raames hinnangu "kõrge".
Kokkuvõte
Maatoimingutel põhinev KAURi hinnanguline tuuleenergeetika võimsus vähenes veebruaris kogutud andmete põhjal 2,63%, andes tulemuseks 2 847 MW.
Hinnanguline võimsus on jõudnud planeeritavale võimsusele üsna lähedale, moodustades viimasest 73,4%.
Viimase kolme kuu jooksul on algatatud üks uus eriplaneering – Haljala valla lääneosa hübriidpargi EP. Saarde vallas on käimas eriplaneering Saarde tuulepargi edasiarenduseks. Vahepeal avalikustati Lüganuse valla Alexela-Kiviõli EP lähteseisukohad ühes KSH programmiga. Valga valla ja Põhja-Sakala (Unakvere) EP jõudis EP eelnõu ja KSH avalikustamiseni ning Põltsamaa ja Põhja-Pärnumaa viisid nendes sisse muudatused. Kokku on Eestis 30 kohaliku omavalitsuse tuuleenergia eriplaneeringut ning 17 töös olevat tuuleparkide detailplaneeringut. Detailplaneeringute algatamise tulemusena on lähiajal lisanduvate planeeringute koguvõimsus tõusnud 1 859 MW-ni.
Eriplaneeringute I etapi eesmärgiks on leida sobivaim asukoht tuuleparkide ja nendega seotud taristu rajamiseks. II etapis, mis kujutab endast detailse lahenduse koostamist, on neli eriplaneeringut – Pärnu linna ja Tori valla eriplaneering, Lääne-Nigula eriplaneering, Lääneranna eriplaneering ning Tori valla põhjaosa eriplaneering. Pärnu linna ja Tori valla KOV EP II etapi avalikustamise järel on KOV EP esitatud heakskiidu saamiseks.
Tuuleparke on võimalik rajada ka üldplaneeringutes tuuleenergeetika arendamiseks sobilikeks määratud aladele. Sellise lähenemise korral määrab KOV potentsiaalselt sobilikud alad suure üldistusastmega ning vajalik on läbi viia täpsemad uuringud järgnevates planeerimisetappides. Tuuleenergeetika arendamist on käsitletud 18 valla üldplaneeringus. Arendajate poolne huvi tuuleenergeetika arendamiseks on tuvastatud vaid kaheksa üldplaneeringu raames.
Projekti on rahastanud Euroopa Liit taasterahastu NextGenerationEU vahenditest.
märksõnad: taastuvenergia, taastuvenergeetika, tuuleenergia, tuuleenergeetika, tuulepark, võimsus, planeering, analüüs